Suhtumine tervisesse

 

Suhtumine tervisesse

Oma elus olevate lugude sidumine keha tervisega pole uus idee. Vana Egiptuse, Kreeka ja Hiina arstid kasutasid seda sidet, et mõista inimese haiguse taga peituvaid põhjusi ja suunata neid tervendamisprotsessi.

Ka Sigmund Freud  uskus, et kui paljastada inimeste lood, mis asuvad inimese sügaval psüühikas, reageerib keha soosivalt. Selle põhjal lõi ta „rääkiva ravi „, mis tähendas, et inimesed pidid oma lugusid üha uuesti rääkima. Minevikust rääkimine vabastas ebaterves vaimses seisundis oleva inimese emotsionaalsetest valudest. Freud uskus, et kui lugudel lasta jääda inimese sisse, siis lähevad need käärima ja paljunevad justkui bakteriaalne infektsioon. Kui see oleks aga tõesti nii, peaksime olema kõik terved, sest inimese loomuses on oma lugusid rääkida. Kas pole nii?

Kuigi Freudi idee on kindlasti teoorias pädev ja pakub ilmselgelt ka mõningat leevendust, ei kindlusta see, et lood või hingehaavad  kaovad pärast ravi. Miks?

Kahel põhjusel.

Esiteks, selline teraapia ei pööra tähelepanu sellele, kuidas me lugusid kasutame ja milline on nende eesmärk. Kas oled tähele pannud, et mida rohkem Sa oma muredest räägid, seda õnnetum oled. Kasutame oma õnnetut lugu, et õigustada kurba meelt ja saada kaastunnet. Sellega ümbritseme ennast inimestega, kes on samas seisundis. Kui ka nemad on õnnetud siis pole meil ju midagi viga.

Teine põhjus, miks rääkimine alati ei tööta , et teised ei saa ajada ära seda, mida me endale räägime. Kõik mida nemad teha suudavad, on kaastundlikult kuulata. Terapeudid saavad ka jagada oma ekspertteadmisi. Nad saavad meid aidata ainult siis, kui me tahame ennast ise aidata. Lühidalt: me peame seda tegema üksinda omaenda põhjustel.

Meie ülesanne on muuta oma suhtumist.

See tähendab, et mingil hetkel me peame lõpetama lugude rääkimise ja nende kordamise ikka ja jälle. Eriti selliste mis on täis enesehaletsust, sest lahenduse pakkumise asemel muudavad need probleemi  hullemaks. Selle asemel, et meid mineviku vangist vabastada, hoiavad nad meid tuttavas lõksus. Nii dikteerib meie ajalugu meie tulevikku. Leiame ennast reetlikus jutustamistsüklis, mis võib viimaks tuua pinnale diabeedi, südamehaiguse, kroonilise kurnatuse, autoimuunhaiguste ja isegi vähi kujul.  Saame teada, et   inimene usub oma haigusel olevat mingi eesmärgi. Ta tunneb,  et see täidab sügavat emotsionaalset vajadust. Kui inimene ka samastab ennast sellega, tekibki tal see haigus. Saame teada, et kõik sõltub suhtumisest.

Suhtumine mõjutab meie  käitumist, loob mõttemalle, mõjutab elukvaliteeti, suhtlemist teistega. Suhtumine määrab ära kuidas me tuleme toime eluraskustega ning mängib tähtsat rolli meie üldise tervise ja heaolu seisukohalt. Suhtumine on meie lugude alus ja määrab paljuski ära lood, mida pidevalt räägime ja kordame.

Parim viis tervenemisprotsessi alustamiseks on vaadata meie suhtumist haigusesse. See määrab, kuidas me end oma haigusega identifitseerime ja millist ravi otsime. See mõjutab ka meie osalemist tervenemisprotsessis: kas me peamiselt otsime abi teistelt, et asju parandada või tahame seda ise teha.

Ainus mis on tõeliselt oluline asi ongi Sinu suhtumine. Polegi nii tähtis mida arvasid arstid või järeldasid.

Suhtumine on meie kehale kõige suurem koorem. See hoiab meid keemiliselt tasakaalust väljas ning laseb koguneda pingetel vaimu, kehasse ja hinge. See  ilmneb lihastes, organites, näärmetes ning võib pöörata meie immuunsüsteemi iseenda vastu. Nii jääb keha vastuvõtlikuks nakkustele ja kroonilistele haigustele.

Ära lase oma lugudel end vangistada – need võivad röövida sinult su soovitud elu ja tervise. Need võivad muuta Su suhtumist, identifitseerida Sind su haigusega ja hoida pantvangis haiges kehas. Ainult Sina ise omad võtmeid, mis päästavad Sind piiravate mõtete käest ja suudavad muuta Sinu lugusid.

Märts 2014 Erme Martin

 

Postitatud Uncategorized @et

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.