Uskumuste jõud meie sees

 

Kindlasti on sul unistusi, mille täitumist sa igatsed. Oled püüdnud mõelda positiivselt, oma unistusi visualiseerinud, tahtejõudu rakendanud või tegelenud aformatsioonidega jne. Kuid ei midagi. Mis on puudu jäänud?

Oma keha ja elu üle kontrolli saavutamiseks on vaja midagi enamat kui lihtsalt „positiivset mõtlemist“. Tõsi, tervise ja heaolu seisukohast on oluline koondada oma vaimuenergia positiivsetele ja elujaatavatele mõtetele ning vabaneda energiat röövivatest ja halvavatest negatiivsetest mõtetest. Aga lihtsalt positiivsete mõtete mõtlemine ei pruugi meie elu piisavalt mõjutada!

Sellised positiivse mõtlemise harrastajad ei mõista, et meele alajaotused – teadvuslik  ja alateadvuslik meel- sõltuvad üksteisest. Teadvuslik meel on loominguline ning suudab leiutada „positiivseid mõtteid“. Alateadlik meel on seevastu instinktide ja õpitud kogemuste põhjal koostatud „helilintide kogum“. Alateadlik meel on puhtalt harjumuslik. Meie meelehärmiks käivitab ta vastuseks elust tulevatele signaalidele ikka ja jälle samad käitumuslikud „helilindid“. Mis puudutab neuroloogilist töötlusvõimet, siis alateadvuslik meel on teadvuslikust meelest miljoneid kordi võimsam. Kui teadvusliku meele soovid satuvad alateadvusliku meele programmidega vastuollu, siis kumb „meel“ sinu arvates peale jääb? Sa võid positiivseid enesesisendusi, nagu näiteks „ma olen armastusväärne“ või „mu kasvaja järjest kahaneb“, lõputult korrata, kuid kui sa kuulsid lapsena ikka , et oled väärtusetu ja haiglane, siis on need sõnumid sinu alateadvusse programmeeritud ning sinu jõupingutused oma elu muuta jooksevad nende tõttu lihtsalt liiva. Meil on mõistagi mõned sünnipärased käitumuslikud instinktid, näiteks imik hakkab instinktiivselt imema ja hakkab vette panduna automaatselt ujumisliigutusi tegema. Instinktid on sisseehitatud käitumisviisid, mis mängivad inimese ellujäämise seisukohalt elutähtsat rolli.   Me oskame kohe sündides ujuda – imikud ujuvad kohe sündides kui  delfiinid.

Lapseeas omandatakse aga vanematelt kiiresti veekartus- laps jälgib kuidas ema või isa  reageerib, kui ta hetkeks veekogu ääres üksi jäetakse. Laps õpib vanematelt , et vesi on ohtlik. Hiljem näevad vanemad kurja vaeva, et laps ujuma õpetada. Esimeseks ülesandeks on vabastada laps veekartusest, mis temasse varastel aluaastatel süstiti. Väikesed lapsed jälgivad tähelepanelikult oma keskkonda ja laadivad vanemate pakutava maailmatarkuse otse oma alateadvuslikku  mällu. Selle tulemusena omandavad nad vanemate käitumisviisid ja uskumused. Noorukiikka jõudes on  lapse alateadvus pilgeni  täis igasugust informatsiooni, alates sellest, kuidas kõndida, ja lõpetades „teadmisega“, et ta ei saavuta kunagi mitte midagi , või hoopis armastavate vanemate süstitud teadmistega, et ta suudab kõike, kui asja tõsiselt käsile võtab.

Kaks meelt teevad koostööd ka väga keerukate käitumiste omandamisel, mida saab hiljem kasutada teadvustamatult. Kõik me mäletame päeva, kui istusime esimest korda autos juhiistmele ja valmistusime sõitma õppima?

Asjade hulk millega teadvuslik meel pidi korraga tegelema, oli jalustrabav. Subjektiivselt möödus terve igavik, enne kui tundsid, et kõik need käitumisviisid on sinu meelde „programmeeritud“.   Nüüd võid sa aga lihtsalt autosse istuda, süütevõtit keerata ning suunata oma teadlik tähelepanu…kahjuks mobiiltelefonile kui see heliseb. Sinu alateadlik meel  rakendab kohusetundlikult kõiki keerukaid oskusi, sul pole kordagi vaja mõelda kuidas sa sõidad.

Kahe meele süsteem on tõeliselt fenomenaalne mehhanism, kuid ta võib ka kiiva kiskuda. Teadvuslik meel on „mina“, meie enda mõtete hääl. Tal võivad olla suured visioonid ja tulevikuplaanid, mis on täis armastust, tervist ja õnne. Aga kes sel ajal show-d juhib? Alateadvus. Ja kuidas alateadvus meie asjatoimetusi juhib? Täpselt nii, nagu teda programmeeriti. Kui me tähelepanu ei pööra, siis võib alateadvuslik meel rakendada käitumisviise, mis ei ole üldse meie enda omad, sest kõige põhilisemad käitumisviisid laaditi ajju teisi inimesi jälgides, küsimusi esitamata.  Et teadvuslik meel alateadvuse rakendatavaid käitumisviise harilikult ei jälgi, kuulevad paljud inimesed üllatusena, et nad käituvad täpselt oma ema või isa moodi, sest just vanemad on lapse alateadvuse põhiprogrammeerijad.  Kuid vanematelt (kaaslastelt, õpetajatelt) õpitud käitumisviisid ja uskumused ei pruugi meie teadvusliku meele eesmärke toetada. Edu, millest unistame, takistavad meil saavutamast peamiselt just alateadvusse programmeeritud piirangud.  Need piirangud ei mõjuta mitte ainult meie käitumist, vaid võivad mängida olulist rolli ka meie füsioloogilise seisundi ja tervise juures. Enamus meist üritab lapsepõlves omandatud uskumuste programme üle kirjutada ning peab oma alateadvusliku meelega lahinguid. Näiteks millise visadusega otsivad inimesed töid, millega nad tegelikult hakkama ei saa, või kuidas paljud keelduvad lahkuma vihatud töökohast põhjendusega, et „ma ei väärigi paremat elu“.

Neuroteaduse uuringute järgi moodustab 95% meie teadvusest alateadvus.

Samuti on psühholoogiateaduses avastatud, et 95% ajast uitab meie teadlik meel ringi. Alateadvus aga toimetab vaatamata sellele, et teadvus ei pane sel toimuvat tähele.

Seega 95% ajast loob sinu aju reaalsust, mis võib olla täielik vastand sinu teadlikele soovidele.

 

Inimese elu välised tingimused peegeldavad alati tema sisemisi uskumusi. See, mis eksisteerib, oli enne mõtetes ja tunnetes. Praktiliselt tähendab see, et kõik tingimused ja olukorrad meie praeguses elus on tulenenud otseselt sellest, millesse praegu usume. Kui tahame muuta mingit osa meie praeguses elus, peame kõigepealt muutma uskumusi, mis on tekitanud selle reaalsuse.

Meie käitumine on sisuliselt uskumuste väljendumine tegevustes. Sageli me ise ei teadvusta, millised uskumused mõjutavad, kontrollivad meie tegevusi, kuid õppides analüüsima, võime leida need mõtted üles, mis meid suunanud on. 

Uskumused määravad meie isiksuse alusmüüri. Nad määratlevad meid kui väärtuslikku või väärtusetut, jõulist või jõuetut, pädevat või asjatundmatut, usaldavat või kahtlustavat, kuhugi kuuluvat või väljaheidetut, iseseisvat või sõltuvat, paindlikku või jäika, õiglaselt koheldavat või ohvrit, armastatut või vihatut. Igal elualal on nii negatiivsetel kui positiivsetel uskumustel kaugeleulatuvad tagajärjed. Uskumused mõjutavad enesehinnangut, küllust, suhteid, tööga toimetulekut ja vaimseid hoiakuid ning isegi mentaalset ja füüsilist tervist.

Ei saa öelda kas mingi uskumus on halb või hea. Uskumused võivad olla kasulikud ja mittekasulikud konkreetse inimese seisukohalt. Kasulikud uskumused aitavad inimesel edasi liikuda, mittekasulikud takistavad inimesel  saavutamast eesmärke, toime tulla erinevate elusituatsioonidega.

Inimese jaoks on oluline ära tabada ja kaardistada enda jaoks piiravad ja toetavad uskumused, et vajadusel piiravaid “ümber töödelda”. Uskumuse ümberraamimine võib aidata meil ootamatult vabaneda mingist piirangust, mille me ise teadvustamatult oleme endale seadnud, see aitab meil elus edasi liikuda ja sellest rahuldust tunda.

Meil on võimalik järgi uurida, kas sul on oma seitsmes tähtsamas eluvaldkonnas saboteerivaid uskumusi või ei. Need valdkonnad on: enesehinnang, suhted, küllus, tervis ja keha, vaimsus, isiklik vägi ning kaotus ja lein.

Enesehinnang

„Uskudes, et suudad või uskudes, et ei suuda… sul on õigus!“ (Henry Ford)

See, millisena sa ennast näed, mõjutab sügavalt teiste arvamust sinust. Kui usaldad ennast ja oled enesekindel, kalduvad ka teised inimesed sind sellisena nägema.

Samas kui sa oled ettevaatlik ja ebakindel, kipuvad teisedki vastama usalduse puudumisega sinu vastu.

Enesehinnangu teine tahk on väärtusetuse mõiste. Mõned maailmareligioonid õpetavad meile, et me oleme täiesti väärtusetud. Teised õpetavad et elu on lõputu kannatus ja selle omaksvõtt on justkui maailmas olemise vältimatu tagajärg. See kõik võib kaasa tuua lootusetuse ja abituse ning teadmise et sa ei väärigi muud.

Suhted

Kahe inimese kohtumine on justkui kahe inimese keemilise elemendi kontakt-kui toimub mingigi reaktsioon, on mõlemad muundunud“. (Carl Gustav Jung)

Paljude inimeste jaoks on suhted kõige enam rahuldustpakkuvaks ja  mõnikord kõige väljakutsuvamaks ja valulisemaks inimkogemuseks.

Meie esimeseks suhte rollimudeliks on tavaliselt meie vanemad. Enne kui sa otsustad oma vanemaid oma suhete nurjumistes süüdistada, meenuta, et nemad said oma suhtemustrite tarkvara oma vanematelt jne.

Kui sa süüdistad oma probleemides kedagi teist, lood ja võimendad alateadlikul tasandil ohvrihoiakut. Selline programm ütleb, et teised inimesed ja välised jõud valitsevad sinu elu üle. Alateadlik meel on lihtsalt programmeeritud ära tundma  ja ligi tõmbama seda, mis on talle tuttav, mitte seda  mis on ihaldusväärne.

Küllus

Sest rahaarmastus on kõigi kurjade asjade juur“.(1 Timoteosele 6:10, Kuningas Jamesi Piibel)

Uskumused, mis meie jõukust saboteerivad, on samuti sagedasti peidus alateadvuses. Tihtipeale on meie vanemate kasvatusmeetodid kujundanud meis uskumusi, mis on rahalise külluse saavutamisega vastuolus.

Nagu väikesed lapsed ikka, kipume me keerulisi mõisteid üldistama ja moonutama, siinkohal rahaarmastuse ja raha omamise vahel vahet tegemata.

Kui leiad ennast kulutamas raha sama kiiresti või isegi kiiremini, kui seda omandad, või teed ühe ebaõnnestunud rahapaigutuse teise järel, võib selline endale vastutegutsemine olla tingitud uskumusest, et sa suurt raha ei vääri.

Tervis ja keha

…sõltumata sellest, kuidas sa ennast täiendad ja missuguseid harjutusi teed – kui kõik on öeldud ja tehtud, avaldavad sinu tervisele kõige sügavamat mõju ikkagi sinu suhtumised, uskumused ja igapäevased mõttemustrid.“ (Christiane Northrup, MD,“The Wisdom of Menopause“)

Tervis on meie elu vundament. Ei pea vist pikemalt peatuma tõsiasjal, et uskumused ja mõttemustrid loovad  nii tervist kui haigust. “Haiguskindlate” iseloomujoonte otsingute toetamisele on loodud psühhoneuroimmunoloogia alaste teadusuuringute valdkond. Selliste iseloomujoontega inimestel kaldub olema parem tervis kui teistel. Need tunnused võivad olla näiteks innustuvus, erksus, tundlikkus, uudishimu, turvalisus, eneseväärtustamine ja rahulolu. Tervematel inimestel on lisaks omadused ja võimed väljendada viha, vabaneda hirmudest, saada üle kaotusest, andestada endale ja teistele ning näha maailma lootusest pakitsevana. Tervislikke iseloomujooni toetavad tervislikud alateadlikud uskumused.

Kaotus ja lein

„Kui üks õnneuks sulgub, avaneb teine; kuid tihti jääme me sulgunud ust nii kauaks põrnitsema, et ei märkagi seda ust mis meie jaoks avanes“.(Helen Keller).

Kaotus on paratamatus…. oma suhtumist sellesse võid aga ise valida. Kui kaotad armastatu või töö, tunneb enamus inimesi leina. Armastatu, eriti abikaasa kaotuse puhul võivad üksindustunne ja mure tuleviku pärast olla emotsionaalselt laastavad. Kuigi lein on normaalne ja tavaliselt ka tervislik reaktsioon kaotusele, võib ta muutuda ebatervislikuks, kui lubada tal liiga kauaks püsima jääda.

Palju inimesi usub, et lein ei ole tunne,  mida saab või peaks muutma ja seega tuleb lihtsalt kannatada nii kaua kui see kestab, hoolimata kahjulikust mõjust leinaja tervisele.

Isiklik vägi

Muretsemine tuleb uskumusest, et oled jõuetu“. (Dr. Robert Anthony)

Kui sa oled kuulnud lapsena vanemaid või teisi autoriteetseid inimesi ütlemas, et sinu arvamus ei loe ja sinu tegemised ei ole olulised, omandad sa tõenäolisemalt alateadlikke uskumusi ,mis neid väiteid peegeldavad. Sageli kujunevad selle tulemusena välja kurnavad hirmud, et ei olda võimeline oma elu soovitud suunas juhtima. Tavaliselt saavutatakse siis võimutunne raha, omandi ja ühiskondliku staatuse hankimise läbi.

Ehtsa väega inimesed võivad elada rahalises ja varanduslikus külluses ning omada kõrget ühiskondlikku staatust, kuid nende isiklik vägi ei tule mitte nende asjade tõttu, mida nad omavad, vaid hoopis tänu sellele, kes nad on.

Vaimsus

Oma elule mõtte otsimine on põhjustanud kõrgenenud huvi vaimsete teemade vastu, avaldugu see kas organiseeritud religiooni või erinevate vaimsete alternatiivide kaudu.

Paljudes inimestes kasvab vajadus täita tühjust elus, mida materjaalsed võimalused, kuulsus ja võim ei suuda rahuldada. Üha rohkem otsitakse ka abi antidepressantidest. Sellistel aegadel pöörduvad inimesed sageli lohutuse, nõuannete ja väljapääsu leidmiseks tihti vaimsuse ja religiooni poole.

Öeldakse, et ainus mis meile tõelist turvatunnet saab pakkuda, on meie võime muuta oma vaatenurka. Ehk siis peitub tarvilik vägi tõhusama ühenduse leidmises oma vaimse olemusega.

Kasutades alateadlike uskumuste muutmise tehnikaid, saame uurida, missuguseid alateadlikke programmeeringuid meil on. Me võime üllatuda, saades teada,  et uskumusi,  mida  me teadlikult peame tõeseks, meie alateadvuslik meel alati ei toeta. Aastate jooksul tuhandete inimestega  töötades on terapeudid ja psühholoogid märganud oma igapäevatöös , et oma uskumusi kaitsevad kõige tulihingelisemalt just need inimesed, kes on oma uskumuste suhtes kõige ebakindlamad.

 

Kui kaalul on nii palju, siis on ülimalt oluline teada, kuidas muuta meid piiravaid uskumusi meid toetavateks. Uskumuste muutmine on justkui arvutitarkvara muutmine. 30 aastat arvutis olnud programmi vahetamisele ei kulu rohkem aega, kui selle programmi vahetamisele, mis on seal olnud kõigest 30 minutit.

Kuidas edasi? Sinu enda valik ehk järgmine samm sõltub sinust. Kutsun sind avastama enda kaasasündinud potensiaale ja avardama oma võimalusi. Avastama uskumused, mis aitavad sul endaga rahu sõlmida ja ennast sügavalt tunnustada. Looma uskumused, mis toetavad terveid ja armastavaid suhteid. Asendama aegunud suhtumised rahasse uutega ja võimedama oma küllusemeelsust. Lahendama „emotsionaalne stress“ ning programmerima oma keha ja meel sobilikuma ja jõulisema eluvaimuga. Suurendama oma enesekindlust ja valmisolekut asuda tegelema sellega, mis sind vaimustab ja mis on sinu elus oluline. Lahustama valulikud mälestused ja leidma suurem rahu- ja õnnetunne minevikutraumadele ja valule andestamise ning nendest vabanemise läbi.

Albert Einsteinil on selle kohta lause: „Teadmine on see, mis on tulnud läbi kogemuse; ülejäänu on kõigest informatsioon.“

 

Kasutatud kirjndus: Bruce H. Lipton „Uskumused ja bioloogia“.

2011  Eesti, Tallinn

Postitatud Uncategorized @et