Budism

Budism on Buddha Šakjamuni (Siddhartha Gautama; elas arvatavasti 6.-5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.

Dharma ehk seadmus (õpetus), mida 6. sajandil enne Kristust õpetas Buddha, on maailma suurimaid usundeid. Kuigi huvi budismi vastu on Läänes alates 1960. aastate lõpust märgatavalt suurenenud, jääb dharma siiski idamaiseks religiooniks.

Mis teeb budismi Lääne inimesele huvipakkuvaks? Ennekõike see, et Buddha, keda tihti kutsutakse ka „suureks tervendajaks“, pakub diagnoosiks kannatuse, mida kogevad kõik inimolendid, ning näitab kätte eluviisi, mis isiklike pingutuste abil viib kannatustest vabanemisele. Teiseks sisaldub budistlikus tees ülev moraalikoodeks, mis põhineb kaastundel ja vägivallatusel ega nõua usku jumalasse, keda Lääne inimesel on raske kujutleda. Meditatsiooni praktikas pakub budism lihtsaid ja kättesaadavaid, kuigi nõudlikke enesetervendamise viise, mis võivad tuua rahu ja vaimset mõistmist. Ja lõpuks ergutavad budismi eri vormid mõistust ning sellel on ka tohutult mitmekesine kunstipärand. Sellepärast pole üllatav, et budism on asunud Lääne usu- ja vaimuellu ning esteetikasse.

Kuigi budism võib esmapilgul tunduda sisekaemuslik, leiab enamus budiste, et see õpetus vabastab nad ja annab võimaluse maailmaga ühendusse astuda erksalt, usalduslikult ja vahetult. See avaldub näiteks selles, et Lääne budistid osalevad aina enam projektides, mis on seotud kodutute, aidsihaigete ja vangidega, aga mis kõige tähtsam-keskkonnatingimuste parandamisega. Budism õpetab kõigi olendite omavahelist seotust. Samuti tunnistab see, et nad paratamatult , kannatavad. Kuid dharma vägi peitub võimes leevendada kannatust tarkuse ja kaastunde arendamise abil, nagu õpetas seda Buddha.

Postitatud Uncategorized @et